Kommenteeri

Kommunikatsioonistrateegia

Alustame oma blogis A-tiimi teenuste lahti kirjutamist. Kuna meie valdkonnas on palju keerulisi mõisteid, pikki liitsõnu ja võõrsõnu, on parem, kui need lihtsalt ja arusaadavalt lahti kirjutada.

Kommunikatsioonistrateegia seletamisel võiks alustada liitsõnas sisalduvatest mõistetest. 

Mis on strateegia? 

Lühidalt kirjutades on strateegia tegevuspõhimõtete kogum pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Strateegia ei ole eesmärk omaette, vaid see aitab eesmärke saavutada, pannes ka paika taktikalised konkreetsed tegevused pikaajalise ja suure eesmäärgi saavutamiseks. Näiteks võib olla eesmärgiks kasvatada ettevõtte käivet, saada üritusele rohkem osalejaid või võita valimiskampaania. 

Mis on kommunikatsioon? 

Kommunikatsioon on laias plaanis info vahetus: saatja saadab sõnumi meediumi kaudu vastuvõtjale. Näiteks selles kirjutises on saatjaks A-tiim, sõnumiks see postitus, meediumiks blogi ja vastuvõtjaks oled sina. Kommunikatsiooniprotsess on õnnestunud, kui oled kirjutisest aru saanud. 

Mis on kommunikatsioonistrateegia? 

Eelnevatest mõistetest järeldub, et kommunikatsioonistrateegia on info vahetuse korraldamine pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. See on läbimõeldud ja kirja pandud arusaam sellest, kuidas, kellega ja miks organisatsioon suhtleb. 

Kommunikatsioonistrateegia on tihedalt seotud ettevõtte üldise strateegiaga, sest suur ja üldine eesmärk on neil sama. Seega võetakse aluseks organisatsiooni strateegilised eesmärgid ja tegevused, mille põhjal koostatakse kommunikatsioonieesmärgid ja –tegevused, mis kõik panustavad organisatsiooni valitud suunda. 

Miks on vaja kommunikatsioonistrateegiat? 

Strateegiliselt läbimõeldud kommunikatsioon aitab:

  • Saavutada organisatsiooni eesmärke.
  • Luua ja hoida suhteid klientide ja partneritega.
  • Saavutada hea maine ja tuntus.
  • Ennetada ootamatusi. 

Millest koosneb kommunikatsioonistrateegia? 

Kommunikatsioonistrateegia koosneb järgmistest etappidest: 

  • Ülevaade organisatsioonist: senistest tegevustest, eesmärkidest, struktuurist ja visioonist.  
  • Välis- ja sisekeskkonna analüüs: keskendutakse välistele ja sisemistele teguritele, mis organisatsiooni käekäiku mõjutavad. Väliskeskkonna puhul määratletakse sihtgrupid (kliendid), sidusgrupid (partnered) ja konkurendid. Sisekeskkonna analüüsis keskendutakse organisatsiooni struktuurile, kultuurile ja ressurssidele. 
  • Kommunikatsiooni analüüs: kaardistatakse kommunikatsioonivajadused siht- ja sidusrühmade lõikes ning analüüsitakse senitehtud tegevusi sh visuaalset identiteeti.
  • Kommunikatsioonieesmärkide püstitamine: ühe peamise eesmärgi kõrval, millele kommunikatsioonistrateegia fokusseerib, tuuakse välja ka eesmärgid vastavalt sihtrühmadele. 
  • Sõnumite koostamine 
  • Kanalite valimine 
  • Tegevuskava loomine: konkreetsete tegevuste ja kampaaniate välja pakkumine kanalite lõikes. Sellesse etappi võib kuuluda ka meediaplaani koostamine. 
  • Tulemuste hindamise kriteeriumite seadmine 
  • Eelarve koostamine 

Uuringute olulisus strateegia koostamisel

Väga oluline roll kogu kommunikatsioonistrateegia koostamisel on erinevatel uuringutel, mille põhjal strateegilised otsused ja valikud tehakse. Uuringute tulemused panustavad kanalite valikusse, sõnumite koostamisse ja loovlahenduste väljapakkumisse.  

Kuidas tundub, kas kommunikatsioonistrateegia olemus on nüüd selgem?

Postituse autor on Marti Tack, marit@atiim.ee

Lisa kommentaar

Email again: